ÚUKP’ÉEL XOOK: K’AAYO’OB TI’ DZITBALCHE (x-SILVIA)

ÚUKP’ÉEL XOOK: K’AAYO’OB TI’ DZITBALCHE (x-SILVIA)
Le ánalteé ti’ le k’aayo’ob ti’ Dzitbalche’ meenta’an men tu yo’olal jo’olajun k’aayo’ob.
Ti’ letio’ob u paajtal kaxan lik’t’aano’ob beyxan ku t’aanko’on yóoko’ol okol k’uj, k’ujo’ob, payalchi’o’ob, k’áat óolalo’ob, k’aayo’ob, tsolanteo’ob, suukilo’ob, oksajóolo’ob yéetel ulaak ba’alo’ob.
Tu yo’olal ti’ le k’aayo’ob le maasewáal maako’ob tu kananto’ob u miatsil.
Ti le k’aayo’ob le aj iikt’aan ku t’aan ti’ tuuko’ob yóoko’ol ti’ yaakunaj, uuchben tsolanteo’ob yéetel ma’alob kuxtalil.
U ya’abil ti’ le lik’t’aano’ob ka’a púut t’aan u batsil t’aano’ob.
AJKA’ANSAJ: X-SILVIA GABRIELA CANCHE HDEZ

El libro de los cantares de Dzitbalche está conformado por quince cantares.
En ellos podemos encontrar poemas y también nos habla sobre religión, dioses, rezos, cultos, cantos, rituales, costumbres, creencias y otras cosas.
Por medio de los cantares los mayas pudieron conservar sus tradiciones.
En estos cantos el poeta habla de ideas sobre el amor, rituales antiguos y valores.

La mayoría de los poemas repiten las mismas palabras

Silvia Gabriela Canche Hdez


Jats'uts tulaka  le  ba'ax ku tasik   le áanalte'  Cantares de Dzitbalche' tumen ti' ts'íibtaan  u jejelas tukulo'ob, kikil t'aano'ob, ba'ax  ku betko'ob uchben  máako'ob  bix u ts'ako'ob y'eetel xiwo'ob,k'aabet  k'a'otik uti'al  éesik ti'  mejen paalalo'ob utia'al u kanantiko'ob u miatsil kaj ma'u  sáata.

X-Norma  Lucely Pech Simá.


TS’O’OK TSIKBAL
Ti le u najil xook tu’ux kin meyaj tin xooka’ ti’ le mejen paalalo’ob le k’aay kanlajun, yéetel a meyajnajo’on ti’ jajal t’aan yéetel lik’t’aano’
Tu yo’olal ti’ le k’aayo’ob ti’ Dzitbalche u paajtal u kanik yéetel k’aajotik yóok’ol ba’alo’ob ti’al u miatsil yéetel k’ajlay.
Yaan jejelas k’aayo’ob je’bix: ko’ox k’amik nikte’, k’aay nikte, x-kolojche’.

Yaam ka’ap’éel payalchi’o’ob u yaaxe ti’ e nojoch Yuum Ah kulel ,yéetel le’ xíipaal mina’an u na’.

ajka'ansaj:x-Silvia Canche Hdez








This entry was posted by GRUPO 1. Bookmark the permalink.