waxakp'éel meyaj Balts'am Reynaldo Quijano


                                                            Waxakp'éel meyaj Balts'am

Maalo'ob ak'ab in wet xooko'ob.
 BALTS'AM. tan in k'ajóoltik le chan xo'oxot'an mix bik'in tin tukultaja' wa yan junp'éel tsib ku ya'ato'on yabach ba'alo'ob...tumen juntul balts'am jeje'elas e'esaj xook u yo'oje' bey le: Aj Balts'amo'ob, aj k'aayilo'ob,le aj tsikbalo'ob..yeetel u laak'o'ob aj balts'amo'ob.

Tene’ tin xookaj le tsiikbalil “ X-Kolom-Ché” tumen  ja’ats’u’us uuts in wich. Malo’ob ti’al k-beetik jump’éel balts’am. Max ma’ u taj tu pool tu laakal le uchben kuuxtalil ti le miatsil Maya, le ken u xookik le ánalte’o.
Max ma’ u yíilma’ junp’éel cha’an ti le  K’aayikolo’ob “Chela yeetel Ponso” le lo’: Balts’am. Le ti’oob,Aj balts’mo’ob
In ka’ tsikbate’ex yo’ole “X-Kolom-Che” tumen tin k’aalik in wiich ti’al in bin xíimbal junp’el wayak….. tu’ux kin wiilik ku yuuchul junp’éel cha’an, le’ tankelen paalalo’b u méenmo’ob junp’éel nojoch woolix ti’al u óko’oto’ob, ichil le woolix ka’atul xi’ipalalobe’ tan u baaxal ba’ateil, u la’ juntul k’aaxa’an ti junp’éel páak’ tuunich….k’aaxa’an u k’aab yeetel u yook,tu laakal u winkilil bona’an yeetel ch’ooj….tu awat le maako’ob…tu juun le tu tunkulo’ob,le jubo’ob,yeetel le jeje’elas nu’ukul paaxilo’ob.
Beey xan ti’ano’b le Holpopilo’ob,le Aj kuch tsubalo’ob,le Ajau Ake’ wa jalach winik, le Aj Kulel,le batabo’o’ yeetel le Nacón…… tan u cha’antiko’ob tumen yan u k’u’ubo’ob junp’éel puksi’ik’al ti’ le Noj Yun Kab……
Aje’eni’ ti’al in balts’amik le uchben tsiikbal yeetel le mejen xooknalo’ob ichil le najil xook….
Aj kansa'aj..Reynaldo Kijano K'anché.

buenas noches compañeros.
dramatizar en la lengua maya..no pasaba por mi mente..no pensé que existiera..porque un actor o actriz conoce muchas cosas,cantante,cómico,bailarin,etc.
Leí el cuento de la “danza de las varas” porque es bonito, me gustó para hacer una dramatización. Quién deja de recordar la vida de nuestros antepasados al leer este libro. Quién no ha visto a los comediantes…Chela y Ponso…ellos son artistas.

Volvemos sobre la plática de “la danza de las varas”, porque cierro mis ojos para ir por un sueño…Donde veo una fiesta, los muchachos danzan en un gran círculo, dentro del círculo dos muchachos juegan a luchar, otro muchacho está amarrado de pies y manos en una piedra…todo su cuerpo está pintado de azul…la gente grita, suena el tunkul, los caracoles y los otros instrumentos musicales.
También están ahí: el maestro de canto y música, el responsable de la escenografía, la autoridad civil y religiosa, el segundo en mando, el cacique ó jefe militar y el sacerdote verdugo…están atentos porque van a entregar un corazón a su Dios (Noj Yun Kab)…..

Desperté...para dramatizar con mis alumnos esta narración….en la escuela.

Profr. Reynaldo Quijano Canché

jach  ja´j  beyo´ jats´uts  u  xookool  yeetel  u tsibtal  ya´abach baalo´ob  uchan   ti´al  u  yesaj  ti xooknalo´ob   tu  yoolal  u  kuxtal   u  miatsil   uchben  kajo´ob   wa  ku  beetal   u balts´amile  je  u se´etal  u  kaanik  le  palalo´obo..
Guadalupe Tut Glez.


chan jats'uts le tsikbalo le j-kansaj Reynaldo tumen kabet esik le miatsil le xooknalo'ob tumem beyo' le kanbal le much meyaj le ichil najil xooko'.

ajkansaj: x Irene May Chi.



U ts'ook in tsikbal
beey tin wa'alate'ex tin béetaj le balts'yeetel le chan paalalo'ob yóole Xkolom che, Ust yiicho'o' tumen tuumben k'iin u baaxnajo'ob junp'éel tsi'ikbal yóole u miatsil maya. beejla'e' yan u beetko'ob junp'e u k'aaba " Sa'ajak le chan muuch" ti'al u jo'oko'o' xook ti' le ja'aba'. La Balts'an junp'eel jeje'elas meyaj yeetel le kanbaal xooko'ob. junp'e tsiik.
Aj Kansa'aj, Reynaldo Kijano K'anché.

This entry was posted by GRUPO 1. Bookmark the permalink.