WAKP’ÉEL XOOKI: “U K’AABA’ MAAYA KAAJALO’OB” ( TOPONIMIA)
Tene’
kajakbalen tu noj káajil Campech .úuchi u
k’aat yáale kan-culebra yéetel Pech-Garrapata.
U
jajatsil le nojoch kaj Campech túux
kajáanen u k’aaba’e. San Jpanchoo
Campech, ti’ le bej u k’aaba’ j-Altamiranoo nat’s ti’ le k’íiwik
yéetel ti’ u kúuchil túux ku
ko’onol yéetel u ma’anal balo’ob
jante. jump’éel uchben jajatsil tu’ux
yan yáabach u xóokil ba’ax ucha’an yéetel uchben
maáako’ob. Tumen je’u pajtal u yila’a u jejelas najo’ob uchbeno’ob ku kanantiko’ob
ma’u sáata bix u
beatáani ka chumpaje kuxtala´ ti le kaja’.je’ bix le k’íiwik beta’al tu ja´abi 1737 ku k’abáatik “ k’íiwik ti san
jpanchoo” yan jump’eel u núukul
túux ku yila’a ba’ax hora, ti’aan tu káanali. Lela’ beta’al tu jáabil 1870, le
kúuchila’ jach jat’us tumen tulaka le ak’abo’ob yan u kóonol janal ki’, yéetel yan kíine ku yúuchul
ok’ot je’ bix k’aolma ku
beta’al ti’ le noj kaja’ letene’
yáabach máak ti’ u jejelas noj kajo’ob ustut’an u xiinbatiko’ob.ti’ lela’ je’u pajtal a k’uuchul ti’
hóop’éel noj bej ,Tu
tséel ti’a’an u wotoch ki’ichkelem yum beta’al
tu jáabil 1546, lela’
tu’ux ku yáalale
beta’ab le yáax payalchi’ ti’ tu noj lúumil Mexicoe tu jáabil 1517.lela’ ku p’aata
ichil u bej u
k’aaba’ j-Miguel Aleman yéetel u
noj bej J-Mariano Escobedo
.
X-KA’ANSAJ.
NORMA LUCELY PECH SIMA.
SEXTA SESIÓN : EL NOMBRE DE LOS
PUEBLOS MAYAS (TOPONIMIAS)
Vivo
en un barrio de la Ciudad de San
Francisco de Campeche, antes Kaan=culebra y Pech= garrapata que quiere decir lugar de serpientes y
garrapatas.
El barrio Donde vivo se llama San Francisco
en la calle Altamirano cerca del
mercado , es uno de los barrios
más antiguos y tradicionales, posee
varias construcciones así
como casas antiguas que aún
conservan su estructura arquitectónica como lo es la plazuela o los portales de San francisco construida en el año de 1737 y al que se accede por medio
de cinco calles , se caracteriza por
tener una torre con un reloj en la punta
elaborado en los años 1800, es un lugar
visitado por los turistas ya que esta animada todas las
noches con un ambiente agradable de música y en ocasiones baile regional, así como también se ofrece
comida rica , a un costado de éste tenemos la iglesia de San Francisco fundada
en 1546, en el mismo donde se dice se
oficiaría la primera misa en el actual
territorio mexicano en el año
1517. se ubica en la avenida Miguel Alemán con la calle Mariano Escobedo.
PROFRA.NORMA LUCELY PECH SIMA.
Le
méek’ tan kajil ti’ Caampech yaan
yaabach ba’alo’ob utia’al kaotik.
Jaach
jats’uts’ le ba’alo’ob ku meenta’a ti’ le kuchteel tu’ux kajaneech ajka’ansaj
tumen ku kana’anko’ob u miatsil.
ajka’ansaj:
X-SILVIA GABRIELA CANCHE HDEZ
ti le campeche' yabach k'aba le kaajo'ob ti maaya le betike jach malo'ob k'aotik tumen beya ti' esik le xooknalo'ob u miatsil.
tone kabet ojelbi le k'aba le kajal meyajo'ob, tiola chinpoltik, le beetike k'a'ana'an kaansik ti le mejen palal.
ti le campeche' yabach k'aba le kaajo'ob ti maaya le betike jach malo'ob k'aotik tumen beya ti' esik le xooknalo'ob u miatsil.
tone kabet ojelbi le k'aba le kajal meyajo'ob, tiola chinpoltik, le beetike k'a'ana'an kaansik ti le mejen palal.
ajkansa: x-Irene may chi
TS'O'OK TSIKBAL.
Tulaka le kuchilo'ob yéetel u jejelas jajatsíil le nojoch kaj Campech yan u K'ajlayil tumen ya'abe yan u ka'aba' ti' uchben ma'ako'ob ti'olal le bax ucha'an yáabach ja'ab, k'aanan k'aotik, bey xan jats'ut k'a'otik tulaka le bax tu p'aataj to'on masewal mako'ob, to'on ajka'ansaj yan ojetik máalo'ob ba'ax u k'aat yáale u k'aaba' kaj tu'ux meyajo' uti'a'al tsikbatik ti' le mejen paalalo'ob bey xan le kaj tu'ux kuxtal.
X-KA'ANSAJ. X-NORMA LUCELY PECH SIMA.