WAKP’ÉEL XOOKI: “U K’AABA’ MAAYA KAAJALO’OB” ( TOPONIMIA)

WAKP’ÉEL XOOKI: “U  K’AABA’ MAAYA  KAAJALO’OB” ( TOPONIMIA)
Tene’ kajakbalen tu noj káajil Campech .úuchi u  k’aat  yáale  kan-culebra yéetel Pech-Garrapata.
U jajatsil le nojoch kaj Campech túux  kajáanen u  k’aaba’e. San Jpanchoo Campech, ti’ le bej u k’aaba’ j-Altamiranoo nat’s ti’  le k’íiwik  yéetel  ti’ u kúuchil  túux ku  ko’onol yéetel  u ma’anal balo’ob jante. jump’éel  uchben jajatsil tu’ux yan  yáabach  u xóokil ba’ax ucha’an yéetel  uchben  maáako’ob. Tumen  je’u  pajtal u yila’a u  jejelas najo’ob uchbeno’ob ku  kanantiko’ob  ma’u sáata  bix  u  beatáani  ka chumpaje  kuxtala´ ti le kaja’.je’ bix  le k’íiwik beta’al tu  ja´abi 1737 ku k’abáatik “ k’íiwik ti san jpanchoo” yan  jump’eel  u núukul  túux ku  yila’a  ba’ax hora, ti’aan  tu káanali. Lela’ beta’al tu jáabil 1870, le kúuchila’  jach  jat’us tumen tulaka  le ak’abo’ob yan u kóonol  janal ki’, yéetel yan kíine ku  yúuchul  ok’ot  je’ bix k’aolma  ku  beta’al  ti’ le noj kaja’ letene’ yáabach máak ti’ u  jejelas  noj kajo’ob  ustut’an u xiinbatiko’ob.ti’  lela’ je’u pajtal a k’uuchul ti’ hóop’éel  noj  bej ,Tu  tséel  ti’a’an u wotoch  ki’ichkelem yum  beta’al  tu jáabil  1546,  lela’  tu’ux  ku  yáalale  beta’ab  le yáax  payalchi’ ti’ tu noj lúumil Mexicoe tu  jáabil 1517.lela’ ku  p’aata  ichil  u  bej u  k’aaba’ j-Miguel Aleman yéetel  u noj bej J-Mariano  Escobedo
.
X-KA’ANSAJ. NORMA LUCELY  PECH SIMA.

SEXTA SESIÓN :  EL NOMBRE  DE LOS  PUEBLOS MAYAS (TOPONIMIAS)

Vivo en un barrio de  la Ciudad de San Francisco de Campeche,  antes Kaan=culebra  y Pech= garrapata que  quiere decir lugar de serpientes y garrapatas.
El  barrio Donde vivo se llama San Francisco en  la calle Altamirano  cerca del  mercado , es uno de los  barrios más antiguos y tradicionales,  posee varias  construcciones  así  como casas antiguas que aún  conservan su  estructura  arquitectónica como  lo es la plazuela o los portales de San  francisco construida en  el año de 1737 y al que se accede por medio de cinco calles , se caracteriza  por tener una torre con un reloj  en la punta elaborado en  los años 1800, es un lugar visitado  por  los turistas ya que esta animada todas las noches con un ambiente agradable de música y en ocasiones  baile regional, así como también se ofrece comida rica , a un costado de éste tenemos la iglesia de San Francisco fundada en  1546, en el mismo donde se dice se oficiaría la primera misa en el actual  territorio  mexicano en el año 1517. se ubica en la avenida Miguel Alemán con la calle Mariano Escobedo.


PROFRA.NORMA LUCELY PECH SIMA.




Le méek’ tan kajil ti’  Caampech yaan yaabach ba’alo’ob utia’al kaotik.
Jaach jats’uts’ le ba’alo’ob ku meenta’a ti’ le kuchteel tu’ux kajaneech ajka’ansaj tumen ku kana’anko’ob u miatsil.


ajka’ansaj: X-SILVIA GABRIELA CANCHE HDEZ



ti le campeche' yabach k'aba le kaajo'ob ti maaya le betike jach malo'ob k'aotik tumen beya  ti' esik le xooknalo'ob u miatsil.
tone kabet ojelbi le k'aba le  kajal  meyajo'ob, tiola chinpoltik, le beetike k'a'ana'an kaansik ti le mejen palal.   

ajkansa: x-Irene may chi
TS'O'OK  TSIKBAL.


Tulaka  le kuchilo'ob  yéetel  u  jejelas  jajatsíil  le  nojoch  kaj  Campech  yan  u  K'ajlayil  tumen  ya'abe  yan  u  ka'aba'   ti'  uchben  ma'ako'ob  ti'olal  le  bax ucha'an yáabach  ja'ab, k'aanan k'aotik, bey  xan jats'ut  k'a'otik tulaka  le  bax  tu p'aataj to'on masewal  mako'ob,  to'on  ajka'ansaj  yan  ojetik  máalo'ob ba'ax u  k'aat yáale  u  k'aaba'   kaj tu'ux  meyajo'  uti'a'al  tsikbatik ti'  le  mejen  paalalo'ob  bey xan  le  kaj  tu'ux  kuxtal.  

X-KA'ANSAJ.  X-NORMA LUCELY PECH  SIMA.



This entry was posted by GRUPO 1. Bookmark the permalink.