GRUPO 1 "Kosom" (Golondrina): JO’OP’ÉEL MEYAJIL: U MÚUCH’TAMBALIL MEYAJ KAAJ (X-...

JO´OP´ÉÉL MEYAJ

28 TI MAYO TI 2015
XKANSAJ MILDRED L. BARBOSA
CHI

U  JEJELAS
MÚÚCH TAMBALIL  MEYAJ  ICHIL LE KAJO´OB.

 Le kaaj tuux kin meyaj  u k´abae  Pich,
yan yaabach meyaj ku betiko´ob le makoo´ je  bix , ku pak´ik  u cool  u patkoo le chaac  ti temporal u pak´oo: ixiín ,sikil ,iík, pak´aal,
suuspak´al yan maak  ku meyaj tuux ku
kanantaa wakash  wa k´ek´en,tuux ku
yaalale ti rancho.
Le kolelo´ob  yan ku meyjo´o ich mercado tuux ku koono
kax,bak´e  k´ ek´en,ií, waaj,buul,jaá
yetel janal je bix chechac, pipian,pocchuc, tooksel, le max ma tu meyjoo
ku  p´aata  tu taana u bet u jana u p´oo, u miís u taana
yetel u bisik le chan palalo´ob ti u najil xook.
Jatsut´s u kushtale maak ich
le kaajoo le  ch´ijanoo ku jok´loo  ts´ikba ti u
jonaj u taana ,le koolelo´ob ku mentikoo´ le pak´ach waa yetel le janal,
yan u t´abik u k´aak´ ti olal  u betik u
janal.
Bexan yan jump´e  fiesta ku betkoo  kaap´ee yetel ooxp´e ti mayo ku ok´otikoo le
pool k´ekéen   ku biskoo ti jump´ee tana
tuux ku  t´oosho janal ti tulakal le
makoo ku k´aayoo yetel ku ok´otoo.


LAS  FORMAS DE ATENCIÓN COMUNITARIA PARA LAS
NUEVAS FAMILIAS
La comunidad donde trabajo  se llama Pich, existe diferentes trabajos que
realizan las personas que viven dentro de la comunidad, como sembrar sus
parcelas para la época de las lluvias le llaman temporal siemban:maíz,pepita,
chile, naranja y naranja agria.
Las mujeres, hay algunas que
trabajan en el mercado donde venden
pollo, carne de cerdo,ibes frijol, aguas
naturales y comida como chexchac,pipian, poc-chuc, toksel , las mujeres
que no trabajan fuera se quedan en casa hacer la comida, a lavar a barrer la
casa y a llevar a los niños a la escuela.
Es bonita la vida en la
comunidad ya que los ancianos por las tardes salen a platicar en la puerta de
su casa, mientras las mujeres hacen tortillas a mano para la cena, tienen que
prender su fuego con leña para poder cocinar.


También se realiza una
fiesta anual los días 2 y 3 de mayo donde bailan la cabeza de cochino que se
lleva a una casa que será la encargada del siguiente año, ahí se reparte comida
a todos los que cantaron y bailaron.



Mili le  kuxtal yaan  ti  le  u  kajil  pich  ku  k´aajsikten  in  kajal  tu´ux  lik´aanen,  jach  jats´uts tumen  ya´abach   ba´alo´ob  yaan  tia´l  ch´aabi  a  weesti´  le  mejen  paalalo´o,  ejex  beey   bix   yuuchul  p´aakal,  konol,  been  janal,  ok´ot,  paak´ach.  beeyxan   yaan  tial  a  k´ayeex.  kexii  ka  anta´kech  men  le  na´ob.
Guadalupe Tut


Ajka’ansaj jach jats’uts le meyajo’ ku beetiko’ob le maako’ob ti’ le kaaj tuux ka meyaj; beyxan le suukilo’ob yaantio’ob jebix:le óok’ostaj pool. Tuláakal lela’ u miatsil.

ajka’ansaj: Silvia Gabriela Canche Hdez.






This entry was posted by GRUPO 1. Bookmark the permalink.