KA'AP'EELIL MEEYAJ XOOK TI 2 WI’INAL MAYO: JEJELÁAS TSI'IKBALILO'OB. REYNALDO


Ichil le kajtalilo’ob ya’abach ba’alo’ob uucha’an ¿Máaxo’ob u k’ajóol? Chen le uuchben máko’ob, le tumben ch’i’ibalilo’ob ma’ u yo’ojlo’ob. ¿ báax yan u yu’uchul? Yaan u sa’ataj tu laakal le uchuben tsi’ibalo’ob. Jaach k’aabet muuk’ankunsik le meeyaj ti le’ mejen maya xooko’ob ichil u miats u tial ma’ u tu’ubujtiko’ob.
Beejlae’ le taankelen paalal yeetel le chan paalalo’ob ma’ u yóojelo’ob baax junp’ée tsiikbal yo’ole: mu’ujul,ch’aacháak,jets’lu’um,tsool xiikin, túumen miina’an tu’ux u xooko’ob, mina’an tsi’ibo’ob yo’olelo’ob. Le ken u ka’at chitiko’ob u tsóolotiko’ob yeetel junp’éel tsikbalil.
Ajka’ansaj Reynaldo Quijano Canché

En las comunidades han pasado muchas cosas que solo los ancianos tienen conocimiento de esos hechos, las nuevas generaciones lo desconocen; probablemente esos conocimientos se pierdan, de ahí la importancia de fortalecer el trabajo con los niños dentro de su cultura para que no se olviden.

En estos tiempos los jóvenes y los niños no conocen los menesteres que implican la petición de una novia, la petición u ofrenda para que se tengan buenas lluvias o cosechas y los consejos, porque no hay donde puedan leerlos, no hay escritos sobre esos hechos. Cuando preguntan la respuesta es oral.


Tsikbal yo'olal  a  meyaj


Jach ma’ alob  in wéet j-ka’ ansaj,  yaaj óolal ilik sáansamal  táan u sa’atal  le susukil  yéetel le meyajo’  ku beeta ichil le miats maya t'aan.


Bey tun k´a’abeet  k-meyajtik tuláakale´ ba’ale’ u yúuchul  ich kaaj u najil xook.

X-ka’ansaj: Norvelia Jacqueline


U tsóok in túukul.
niib oolal ajkaansaj Norvelia. jump'e tsiik olal.
Beey tsok in tsiibate'ex ti' le yaax jaats', ichil le kaajtalilo'ob yan jejéelas tsiikbal ku máan ti chi'chilt'anbil, ma' u beeytal tsibtik men le uchben maako'ob ma' u yó'ojlo'obbix ku tsi'ibil u táan.
To'one' tun k'aabet yaax káasik le tsi'ibo'ob ti' tu lakal u tsiikbalilo'ob ichil le kaajo'ob u tial u p'aatati' le tumben miatsilbo'ob tan u síijilo'ob. u tial ma' u sáataj le túukulo'ob
yaan tsiitik tu lakal le túukulo'ob beey le ,k'aayo'ob,chan t'aano'ob, u súukilo'ob yeetel tu laakal le káan íik'iltil t'aano'ob ku tsiikbatiko'ob le nukuch maako'ob.
beexan k'aana'an aantikóon ichil tu lakal le ajkaansajo'ob ku meyabo'ob ichil kaansaáj xook masewal paalalo'ob tu tial u muk'unsik le maya t'aan.




















This entry was posted by GRUPO 1. Bookmark the permalink.