Tuláakal kajal yaan
u tsikbalil ba’ax u cha’an, u
suukilo’ob, úuchben tsikbalilo’ob yéetel ya’abach ba’alo’ob , chéen ba´ale le nojoch máako’obo’ u yoojelo’ob kex ku tsikbaltiko’ob yéetel
taak u ye’esiko’ob ti’ tuumben
chi’ibalilo’ob, ti letio’obo ma uts tu t´aano´ob u
yu´uko ób yéetel ma’ u k’aato´ób kaambalil
le’ maasewal t’aano’.
bejla’e’ chen
junp´iit yaan yo’olal le
ba’alo’obo’ méentaj ichil kajalo´ob ,
je’e bix:
Jeets’ méek’
Cha’a’ ch’aak
janal pixan
Le óolale’ k’a’anan u kaambalil le máasewáal yéetel kastla’an t’aano’,
tia’al máansik yéetel u baylilé
k-tia´al miatsil.
Bey tune’ k´a´abéet
meyaj le ka’apelil t’aano’ob yéetel le sukilo’ob ti’ le’ kaajalo’ ichil najil xook.
Tercer tema : LA LITERATURA Y TESTIMONIOS DE MI COMUNIDAD
Todo pueblo
tiene su historia, sus costumbres, sus leyendas y otras cosas, solamente las personas mayores lo saben y aunque
lo platiquen y quieran enseñarlo a las generaciones nuevas, a ellos no les interesa y no quieren aprender
la lengua maya.
En la
actualidad casi no hay información sobre las cosas que se hacen en las comunidades, como:
Jeets’ méek’
Ceremonia
para la buena lluvia
Comida de
muertos.
Por lo que
es importante aprender la lengua indígena y el español para transmitirla y continuar nuestra cultura.
Por eso es
necesario que se trabaje las dos lenguas y las costumbres de la comunidad en
las escuelas.
X-ka’ansaj: Norvelia Jacqueline
x-kansaj: Irene may chi.
Jach
jaaj le ba’ax
ka wa’aliko’ ajka’ansaj
Norvelia yóolal u k’a’ana’alil
u ka’ansa’al le
maaya t’aan te’
tu’ux tàan kmeeyajo’
tomen tàan u
biin u sa’atal
tuláakal le ba’ax tu
p’ataj to’on le
ùuchben màako’obo’, tomen
bejla’e ma’ ta wu’uyik
le tsikbalilo’ob beya’,
bey xan ma’
tu jach beeta’al
le ba’axo’ob jach suuk
ka’ach u beeta’al
ùuchjeako’ je’ex le u k’àata’al
u k’ab juntúul
xch’ùupal, le jaanlikoolo’,
yèetel ulàko’ob, le
beetike’ kin wa’alik
xane’ unaj kka’
tuch’iktio’ob.
- U ts´o´ok tsikbal
Ti´al ts’ o’ksaj letie´ le óoxp’eel xook
k´abéet a´alik , tuláakal aanalteíl ts’iibalil yéetel uuchben tsikbalil ti jump´eel kaajo´ , ku ye´esiko ób jach ma´alob tsóolxino´ob utia´al yaantal
jump´éel ma’ alo’ ob kuxtal ti´
le máako’ obo’.
X- ka’ansaj Norvelia Jacqueline
MA´LO´ MEYAJ YETE KA´APE TA´ANO´ TUMEN LE PÁALALO´OB JACH MA´ALO´
TU KÁAMBA´OB BEYO´ MA´ TU TU´UBULO´OB U MIATIL.
DOLORES HERNANDEZ.
MA´LO´ MEYAJ YETE KA´APE TA´ANO´ TUMEN LE PÁALALO´OB JACH MA´ALO´
TU KÁAMBA´OB BEYO´ MA´ TU TU´UBULO´OB U MIATIL.
DOLORES HERNANDEZ.
Bey xan tu kajil tuux kin meyajo' chen le nojoch máako'ob ku t'aanko'ob le masewal t'aana tumen le tata tsíilo'ob bejla'e ku s´´uulaktalo'ob u t'aanoób kex u yojlo'ob lebetike táan u sáata jujump'iiti le ba'aax suuk u betik uchben nojoch máako'ob,to'on ajka'ansaj je' bix a waalik yan k'aotik tulaka le uchben tsíikbaloób , k´aayo'ob , ichil u láak' utia'aal pajtal ´´eesik ti' mejen palaloób tu najil xook.
ResponderEliminarx-káansaj Norma Lucely Pech Simá