ÓOXPELIL XOOK: U aanalte’il ts’íibalil yéetel u yuuchben tsikbalil ti jump’éel in kaajal’ (X-Norvelia)

Tuláakal  kajal yaan  u tsikbalil ba’ax u cha’an, u  suukilo’ob,  úuchben tsikbalilo’ob  yéetel ya’abach ba’alo’ob ,   chéen ba´ale le nojoch máako’obo’   u yoojelo’ob kex ku tsikbaltiko’ob yéetel taak u  ye’esiko’ob ti’ tuumben chi’ibalilo’ob, ti letio’obo ma uts tu t´aano´ob  u  yu´uko ób  yéetel  ma’ u  k’aato´ób    kaambalil  le’  maasewal t’aano’.

bejla’e’ chen junp´iit yaan  yo’olal le ba’alo’obo’  méentaj ichil kajalo´ob , je’e bix:
Jeets’ méek’
Cha’a’ ch’aak
janal pixan

Le óolale’ k’a’anan u kaambalil  le máasewáal yéetel kastla’an t’aano’, tia’al   máansik yéetel u  baylilé   k-tia´al    miatsil.

Bey tune’ k´a´abéet  meyaj le ka’apelil t’aano’ob yéetel le sukilo’ob  ti’ le’  kaajalo’ ichil najil xook.

Tercer tema :   LA LITERATURA Y TESTIMONIOS DE MI COMUNIDAD

Todo pueblo tiene su  historia, sus costumbres,  sus leyendas y otras cosas, solamente   las personas mayores lo saben  y aunque  lo platiquen  y   quieran enseñarlo a las generaciones nuevas,  a ellos no les interesa y no quieren   aprender  la lengua maya.

En la actualidad casi no hay información sobre las cosas que  se hacen en las comunidades, como:
Jeets’ méek’
Ceremonia para la buena lluvia
Comida de muertos.

Por lo que es importante aprender la lengua indígena y el español para  transmitirla y continuar nuestra cultura.

Por eso es necesario que se trabaje las dos lenguas y las costumbres de la comunidad en las escuelas.

 X-ka’ansaj: Norvelia Jacqueline


Jach  jaaj  le  ba’ax  ka  wa’aliko’  ajka’ansaj  Norvelia yóolal  u  k’a’ana’alil  u  ka’ansa’al  le  maaya  t’aan  te’  tu’ux  tàan  kmeeyajo’  tomen  tàan  u  biin  u  sa’atal  tuláakal  le ba’ax  tu  p’ataj  to’on  le  ùuchben  màako’obo’,  tomen  bejla’e  ma’  ta wu’uyik  le  tsikbalilo’ob  beya’,  bey  xan  ma’  tu  jach  beeta’al  le ba’axo’ob  jach  suuk  ka’ach  u  beeta’al  ùuchjeako’  je’ex  le  u   k’àata’al  u  k’ab  juntúul  xch’ùupal,  le  jaanlikoolo’,  yèetel   ulàko’ob,  le  beetike’   kin  wa’alik  xane’  unaj  kka’  tuch’iktio’ob.
x-kansaj: Irene may chi.




  • U ts´o´ok   tsikbal


Ti´al  ts’ o’ksaj letie´ le óoxp’eel  xook    k´abéet   a´alik , tuláakal   aanalteíl  ts’iibalil yéetel uuchben  tsikbalil ti jump´eel  kaajo´ , ku ye´esiko ób   jach ma´alob  tsóolxino´ob utia´al  yaantal  jump´éel  ma’ alo’ ob kuxtal ti´ le máako’ obo’.


 X- ka’ansaj Norvelia Jacqueline 


 MA´LO´ MEYAJ  YETE  KA´APE  TA´ANO´  TUMEN  LE PÁALALO´OB    JACH  MA´ALO´
TU  KÁAMBA´OB   BEYO´ MA´ TU  TU´UBULO´OB   U  MIATIL.


DOLORES   HERNANDEZ.

This entry was posted by GRUPO 1. Bookmark the permalink.

One thought on “ÓOXPELIL XOOK: U aanalte’il ts’íibalil yéetel u yuuchben tsikbalil ti jump’éel in kaajal’ (X-Norvelia)

  1. Bey xan tu kajil tuux kin meyajo' chen le nojoch máako'ob ku t'aanko'ob le masewal t'aana tumen le tata tsíilo'ob bejla'e ku s´´uulaktalo'ob u t'aanoób kex u yojlo'ob lebetike táan u sáata jujump'iiti le ba'aax suuk u betik uchben nojoch máako'ob,to'on ajka'ansaj je' bix a waalik yan k'aotik tulaka le uchben tsíikbaloób , k´aayo'ob , ichil u láak' utia'aal pajtal ´´eesik ti' mejen palaloób tu najil xook.

    x-káansaj Norma Lucely Pech Simá

    ResponderEliminar